Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald Erumäe linnamägi – Tartu maakondl Konguta vald Maiorg. Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald
lüüa. Liivimaalased jõuavad Tartusse, kuid kogemustest õpitud ei oldud, suurtükke kaasas ei ole. Piiratakse linnust, tartut tagasi ei vallutata. Riisuti ja rüüstati enfisi tartu piiskopkonna alasid. Vallutati Kärtna, piirati Laiust, ei õnnestunud vallutada. Pöördutakse Liivimaale tagasi. Esialgu venelased olukorrale ei reageeri ja on endiselt kaitses. Hiljem karistusretk. 9. Veebruaril 1560võetatakse ära Alulinn ( läti ala), mis on ordu jaoks suur kaotus , sest see oli oluline sõjaline tugipunkt ida suunas. Iva IV otsusta jätkata sõjategevust Liivimaal. Mai lõpus-juunis hakataske korraldama rüüsteretki, suvel on venelased jõudnud Tallinna alla. Juulis võetakse vastu otsus, et tuleb vallutada Viljandi. Tartust hakkab väeüksus liikuma Viljandi suunas. Satuvad konflikti Härgna all. Venelasi oli u 12 000 meest , kes Viljandi alla liikus. Ordu ei teadnud venelaste täpset arvu. Ordu maamarssal
annaabi.ee 
