Keskaja filosoofia oli otseselt skolastiline, koolifilosoofia. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi neid samu teadmisi, mis tingis ääretu konservatiivsuse. 2. R. Descartes'i ratsionalism Reisib palju, vanemas eas jääb elu vaiksemaks. Ta ei olnud üldse traditsiooniline õpetlane. Vähese lugemusega mees. Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500 eksemplari, 200 jäi autorile, ta elu lõpuks pold ülejäändki läbi müüdud. Ta edasised teosed olid kuulsad: tähtsaim ,,Metafüüsilised meditatsioonid". Ta tõstab olulisemaks isikliku järelemõtlemise, eelarvamustevaba uurimise ja mõistuse tähtsamaks kui autoriteet, traditsioon ja kirik. Me peame eelkõige ise suutma mõelda. Kogu tänapäeva teadus ongi sellele positsioonile rajatud. D kuulutati
Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist
annaabi.ee 
