Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"altviiulid" - 3 õppematerjali

Klassitsism
4
doc

Klassitsism

sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid.

Muusika → Muusika
85 allalaadimist
RENESANSS 14 SAJ II POOL - 16 SAJ LÕPP
12
docx

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP

Inglismaa heliloojad: John Taverner Thomas Morley Thomas Weelkes William Byrd John Dowland (kuninganna Elizabethi isiklik helilooja) PILLID 16.saj peamiselt improvisatsioon Klahvpillid: Tokaata- klahvpillifantaasia Orel (ka positiivorel) Klavikord Klavessiin Spinett Virginaal Klavitšembalo Claritcytherium e “kaelkirjak” Keelpillid: Lauto - kuni 16 keelt Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill) Tromboon (vaskpuhkpill) Tsink (vaskpuhkpill) Tantsud: - BRAANL - ringtants - PAVAAN - aeglane sammtants - SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16

Muusika → Muusika ajalugu
10 allalaadimist
Rahvusooper Estonia ja muusika mõisted
7
docx

Rahvusooper Estonia ja muusika mõisted

sonaat ­ mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia ­ sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester ­ suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) ­ baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline)

Muusika → Muusika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun