Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused,
Titmusse arvates inimene ei ole oma loomusest ei altruistlik ega egoistlik. See viis kuidas ühiskond on organiseeritud nin kuida institutsioonid on struktureetid (eriti heaolu ja tervise süsteemid) kas edendab inimese altruismi või hoidab selle ära. Universaalsed sotsiaalsed teenused edendavad sotsiaalse integratisooni, kuna nemad on kättesaadava kõigile ja ei diskrimineeri kedagi, nemad annavad institutsionaalseid võimalusi kodanikele näidata oma altruistlikut toetust teistele inimestele. · Heaolu: ümber jagamine, õigused, universaalsus, kompenseerimine, võrdsus SD seisukohaks kõik vajadused on universaalsed. Selline lähenemine pärineb Maslowi vajaduste püramiidist. Selle pärast kõik peavad saama sama toetust kuna koikidel on samad vajadused. Kuid universaalsete vajaduste nõrkus on selles et tihtipeale nemad võivad sattuda
annaabi.ee 
