Seejärel liikusid kõik inimesed uude gruppi. Enne uut mänguvooru said nad oma eelmise rühma liikmete kohta arvamust avaldada. Uues rühmas oli võimalik saadud info põhjal kahtlasi liikmeid vältida ning otsuste tegemisest eemal hoida. Selgus, et inimesed kasutasid keelepeksuga saadud teavet selleks, et tegutseda koos nendega, kes tundusid koostöövõimelised. Kõik isekalt käitunud tõrjuti klatsi põhjal eemale. See on rühmale kasulik, sest egoistid kipuvad altruiste ära kasutama. Hirm tagarääkimise ees hoiab isekaid vaos ja sunnib rohkem teiste heaks pingutama. Uurijad järeldasid, et kui inimesed saavad taga rääkida neid, keda ei usaldata, suurendab see rühma ühtsust ning sellised grupid on kõige koostöövõimelisemad. Kõige rohkem on koostööst huvitatud need, kes on kunagi varem rühma põlu alla sattunud ning soovivad samasuguse olukorra tekkimist välistada.
kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus. Altruism levib, kui aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et katta altruisti kulu ja olla edukam egoistidest. Altruismi musternäide loomadel on ühiseluliste putukate steriilsed töölised, kes aitavad kasvatada emaputuka järglasi. 3. Kuidas seletab monogaamia hüpotees ühiselulisuse teket kiletiivalistel? Arutle Kui emaputukas on täiesti monogaamne, siis on õdede-vendade sugulus on täpselt 0.5. Kui sellele lisandub kaasuva kohasuse kasv abistamise korral, ( b/c>1) siis altruism levib ja viib
annaabi.ee 
