vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse
tervikuna, oma erinevust väärtustava subjektina. Määratledes iseennast teatava sotsiaalse koosluse omanäolise liikmena ja nimelt säärasena andes oma panuse koosluse toimimisse, tekib inimesel ühtlasi arusaamine oma õigusest. Ta hakkab mõistma, milleks ta ise on kohustatud ja mida on õigustatud nõudma teistelt. See ongi normse tunnetamise, õige olemise tunnetuslik läbielamine, millest johtub praktiline, tegevuslik altiivsus õiguse jaluleseadmiseks sobivate regulatsioonide abile. Indiviidi seisukohalt on õiglane see, mida ta nõuab oma sotsiaalse identiteedi raames, positsioonilt, millisel teised tunnustavd tema õigusi ja kohustusi sotsiaalse koosluse liikmena, subjektina identiteediruumis. Ühiskonna seisukohalt õiglane on hoolitseda selle eest, et iga indiviid leiaks oma koha mitmetasandilises identiteediruumis, et inimene tunnetaks oma kuuluvust ühiskonda sotsiaalse olemise kõigil tasanditel