Ettepanekud ja järeldused, mis selle hinnangu ning tema leidmise käigus saadud informatsiooni alusel tehakse, on siiski ainult juhti (otsustajat) orienteerivad ja nõustavad. Juht lisab sellele kvantitatiivsele informatsioonile oma kogemused ja intuitsiooni, formaliseerimata ja operatiivse informatsiooni, mida ei suudetud haarata otsustuse analüütilisse ettevalmistusse. Seega reaalne nähtus võib olla teistsugune kui näitaja ning konkreetne kriteeriumnäitaja võib erineda alternatiivkasulikkuse hindamise kriteeriumiga, kuna tegelikkuses mõjutavad neid juhi otsused ja nägemused. LK 130 1.Milliste tingimuste täitmisel saab juht (otsustaja) langetada ratsionaalse otsuse? Subjekt vajab ratsionaalse otsuse tegemiseks kaht tingimust: · objektiivsete tingimuste (seaduspärasuste) tunnetamist; · vabadust suvalise otsustusvariandi valimiseks. Sellistes tingimustes subjekt teab, milline on parim tegutsemisvariant, ja tal on ka võimalus see valida ning ellu viia
kriteeriumide puhastamine segavate tegurite ja kõrvaliste subjektide mõju tulemustest; eri kriteeriumides sisalduvate ühtede ja samade majandustegevuse aspektide korduarvestuse elimineerimine; kriteeriumidele võrreldava tähtsuse kordajate omistamine. 147. Selgitage, miks ei tohi näitajat samastada reaalse nähtusega ja konkreetset kriteeriumnäitajat alternatiivkasulikkuse hindamise kriteeriumiga? - Samuti nagu näitajat ei saa samastada tema abil iseloomustatava nähtusega, ei saa ka kasulikkuse hindamise kriteeriumi esitada subjekti tegutsemise eesmärgina. Igale alternatiivi elluviimise tulemusi iseloomustava näitaja väärtusele vastandatakse hindamiskriteeriumi abil selle väärtuse kasulikkusehinnang vaatlusaluse subjekti seisukohalt. Tulemusvektori igale seisundile antakse
annaabi.ee 
