Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool
Just see unioon on kehtestanud palju norme ja piiranguid, mis peaksid tõmbama kriipsu peale lõpututele reostamistele, tagades sellega parem ja puhtam ühiskond meie lastele. Tuhanded poliitikud teevad oma igapäevast tööd, et jõuda ühisele meelele tulevikku puudutavates küsimustes. Menukaimaks aruteluks on viimasel ajal saanud energeetika küsimus, sest see hakkab meie järglasi kõige enam puudutama. Nafta ja muude maavarade puudus on pannud meid olukorda, kus peame hakkama mõtlema alternatiivenergiale, näiteks tuuleenergiale või ka biokütusele. Muutused, mis ootavad meid ees lähima kümne aasta jooksul, saavad olema äärmiselt drastilised. Näiteks Norra kavatseb lähimate aastate jooksul keelustada nafta baasil töötavate autode müügi ning kolida üle mootoritele, mis tarvitavad vaid taastuvat kütust. Meie vanavanemate jaoks oli kõige jubedamaks kogemuseks vaieldamatult Teine Maailmasõda. See haaras enda alla peaaegu kogu maailma, sealhulgas ka taeva ja kosmose.
Varud: Puit, õlikultuurid, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, biogaas. Eelised: Taastuv energiaallikas, kerge kätte saada, jääkide kasutamine. Puudused: Saastab, tooraineid ei jätku kõigile. 6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub elektri tootmine maailmas, kauplemine elektriga. Peamised tootjad ja kasutajad on Põhja riigid: USA. Kanada, Rootsi, Norra, Island. Maailmas baseerub elektri tootmine tuumaenergia ja alternatiivenergiale. Eksportijad on Prantsusmaa (Euroopasse) ja Kanada (USA-sse). 7. Millistel energiaallikatel baseerub Eesti energiamajandus? Kohalikud ja imporditavad kütused, alternatiivsed energiaallikad. Millist tüüpi elektrijaamades toodetakse Eestis elektrit? Kus asuvad? Eesti energia majandus baseerub tuule-, biomassienergial ja kivisöel. Kohalikud kütused on põlevkivi, puit ja turvas. Imporditavad kütused on nafta ja maagaas. Alternatiivsed energiaallikad, mida Eestis
Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool
Radioktiivsed ained maetakse nii maapõue kui ka merepõhja. Tuumaenergia tootmisega kaasneb mereveesaaste, sest tuumajaamad rajatakse jahutusvee saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib viia osade liikide väljasuremiseni ning see on ohuks kogu ökosüsteemile. Saastuda võib ka põhjavesi, kui produtseeritud jääke ei maeta korralikult. Võttes arvesse neid loodust koormavaid aspekte, on hädavajalik minna üle alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest