• Priimi ja septimi vahe on väike septim • - Väike terts - Väike terts - Väike terts • C° • C°7 • Cdim7 Dominantnoonakord • Noonakord on helistiku viiendalt astmelt ehituv viiskõla • S.o septakordi laiendamine (lisandub 9.aste) • 9ak on naturaalduuris suur, pehmekõlalisem, enamtarvitatav • 9ak on harmoonilises duuris ja –mollis väike, teravakõlalisem, vähemtarvitatav • 4-häälses seades vaegkvint • Cmaj9 Altereeritud noon • Noon võib olla puhas, suurendatud või vähendatud. • Altereeritud noon märgitakse sulgudesse septimi tähise järel. • Nooni altereeritakse reeglina ainult väikeses mažoor- septakordis: Undeetsimakord • Noonakordile + terts - undeetsimakord ("11"). • Undeetsim võib olla puhas või suurendatud(6). • Sarnaselt nooniga asendab puhas undeetsim akordimärgis septimi või nooni tähise • Suurendatud undeetsim märgitakse sulgudesse septimi
Enharmoonilised intervallid on erineva astmelise suurusega kuid sama toonilise suurusega. Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid: 1) täielikud konsonantsid kõik puhtad intervallid 2) osalised konsonantsid v.3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt. Altereeritud intervallid tekivad laadi diatooniliste astmete altereerimise tulemusena. Intervalli helide ümberasetust teineteise suhtes nimetatakse intervalli pöördeks. Lihtintervall koos oma pöördega jääb alati oktavi raamesse, väikesed intervallid pöörduvad alati suurtesse ning vastupidi, puhtad puhastesse, vähendatud suurendatutesse ja vastupidi.
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus
ebapuhtalt.3)võrdtempereeritud-oktav jagatakse kaheteistkümneks osaks nii et pooltoonid oleksid täpselt ühesuurused. Õiget pole, häälestus sõltub interpreedist. Helireas nähakse laadi materjaalset kandjat, iga aste laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud helid lähevad neljanda taseme alla). Hierarhia on Lääne muusika seaduspärasus. Eesti regilaulus võib helirida koosneda vaid 3-4st noodist. Vaid üks tugiheli, funktsionaased suhted nõrgemad. 6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus
1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise