Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid: 1) täielikud konsonantsid kõik puhtad intervallid 2) osalised konsonantsid v.3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt. Altereeritud intervallid tekivad laadi diatooniliste astmete altereerimise tulemusena. Intervalli helide ümberasetust teineteise suhtes nimetatakse intervalli pöördeks. Lihtintervall koos oma pöördega jääb alati oktavi raamesse, väikesed intervallid pöörduvad alati suurtesse ning vastupidi, puhtad puhastesse, vähendatud suurendatutesse ja vastupidi.
poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu
poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8 Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm
annaabi.ee 
