aprillil 1990. aastal. Tori kirik otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teisa maailmasõja ohvritele. 1990-1995. aastatel hoone karp suleti; 1992. sai kirik raudbetoonvöö ja katusekandjad; 1993. aastal paigaldati tornikiiver ja 02.mail 1993. pühitseti uus kirikukell(Lisa 2), mis valati Rootsis Singaturis. 1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar(Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai pronksist altariristi. 1997-1998 toimusid sisetööd. 1999. sai kirik uue kella ja altarivõre põlvituspinkidega. 2000. aastal toimusid sisetööd. Jüripäeval, 23.aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask. 4 Kiriku taastamise eesmärk
linnuse kabeli siseõuepoolsele seinale oli kahe raudnaelaga kinnitatud altaririst. Kord toimus selles kabelis väidetavalt suur ime. Nähti kahte valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber asetamas. Selle juhtumi tõesust kinnitas mitu inimest, ühe kirjelduse järgi kostnud kabelist aeg-ajalt ka kütkestavat meloodiat ning riivistatud ukse taga säranud imeline valgus. Ime krooniks oli seina külge kinnitatud altariristi sattumine vabalt seisva altari kividele ilma, et miski oleks seda toetanud. Tol ööl sai Vastseliina linnus endale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas. Püha risti kabeli külastus andis 40 päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal. Nii sai Vastseliina kabelist üks olulisemaid palverännaku kohti Põhja-Euroopas. Valge risti juures olevat abi saanud ka pimedad ja kurdid. Siinkohal
annaabi.ee 
