Iisaku kogudusega. 1866. a. hakati ehitama kirikumõisa, ja juba järgmisel aastal õnnistati uuesti rajatud Iisaku koguduse õpetajaks Rudolph von Hippius. Õnnistamist toimetas kindralsuperintendent Schultz Tallinnast, Praost Meyer Jõhvist ja õpetaja Vogt Lüganuselt. 6. veebruaril 1893. a. põles Iisaku uus kirik maha. Päästeti ainult altaripilt ja mõningad altaririistad. Ka 222 aasta vanune kirikukell hävis, kuna ta suure kuumuse tagajärjel sulas. Kohe alustati uue kiriku ehitamisega ning 24. aprillil 1894. aastal pühitseti juba uus kirik sisse, mis on pseudogooti stiilis. Projekteeris hoone ehitusinsener, Tallinna linnanõunik ja muinsuskaitsekomisjoni liige parun Friedrich Axel von Howen. Viimane suurem remont teostati 1937.aastal (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77). 3.02 Iisaku (Isaak) rüütlimõis Iisaku mõis on ehitatut endise küla asemel
23. septembriga. Skraaköitest selgub, et Oleviste, Pühavaimu ja dominiiklaste kirikust oli palju väärtasju röövitud ja nõuti röövsaagi kiiret tagastamist. (Kala 2007: 18.) Pildirüüstes osalesid kõrvuti Liivimaa sakslastest linnakodanikega ka eestlased. Tungiti Püha Olavi ja Püha Vaimu kirikusse, karjudes: ,,See oli Jumala tahe! Au Jumalale igavesti!" Kolme tunniga purustati kõik pühapildid, altarid, altarimaalid ja pühakujud. Ka altaririistad, kullast kellukesed, karikad, pateenid, altarikatted, missarüüd ja küünlad. (Arbusow 1921: 357.) Tartus algas rüüstetegevus 1525. aasta jaanuaril, mõned kuud pärast kasuksepp Hofmanni saabumist Tartusse. 7. jaanuaril 1525. aastal on dateeritud rüüste algus. Hofmanni jutlustest tiivustatud fanaatiline rahvahulk liikus Maarja koguduse kirikusse, viskas välja teenistust pidava preestri ja lauljad ning alustas kõige selle purustamist, mis seostus roomakatoliku kiriku regaalidega
annaabi.ee 
