Arhitektuur Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli ehituskunst, eelkõige kiriklik. Ehitati palju kirikuid, katedraale ja kloostreid. Paljude kirikute ülesandeks jäi ka täita linnuse ülesannet, kuhu ohu korral võisid inimesed varjuda. Kirikute põhitüüp jäi edasi basiilikaks, ent kuna usk oli edasi arenenud, siis tingis see ka kirikuehitistes muudatusi- jumalateenistuse läbiviijaid oli rohkem, seetõttu ehitati kirikud just altaripoolsest otsast suuremaks. Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine- tunti roomlaste poolt kasutule võetud silindervõlvi, millega sai katta aga väga kitsaid ruume, mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja nõudsid ehitistelt tugevaid ja pakse seinu, kuhu ei saanud ka palju ja suuri aknaid teha. Seetõttu
maalikunstnikuks ning paavst Julius II 1508. aastal sõlmitud lepingule kirjutas ta alla ,, michelangelo, skulptor". Ometi asus skulptor ülesande kallale uskumatu energiaga ning täitis selle peaaegu ilma kõrvalise abita. Ta koguni laiendas paavsti kavandatud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Peapaneelide pildiseeria algab kabeli altaripoolsest otsast, maailma loomisega, kuid Michelangelo alustas maalimist teiselt poolt, töödates sündmuste kronoloogiale vastupidises suunas. Freskode juures rabab figuuride suuruse muutumine. Mida lähemale altarile Michelangelo jõudis, seda suuremaks, jõulisemaks ja dünaamilisemaks muutusid tema figuurid. 7.1 ,, Aadama loomine" seda Sixtuse kabeli kuulsaimat maali on tabavalt kirjeldanud Giorgio Vasari: ,, Jumal isa
annaabi.ee 
