Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõnnistamine toimus 6 päeva hiljem Ø Maalil domineerivad punane ja sinine toon Ø Fresko ,, Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete... " on Köleri suurim teos ning eesti esimene monumentaalmaal Ø Kiriku altarit ehivad veel ka 10 aastat hiljem valminud Kügelgeni maalitud tseenid Kristuse elust Ø
" Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kir ik u stiil Kir ik u inter j öör vPärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud. vIlma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva altari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvil. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel.
kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemidega tegelema. Tööde käiku juhatasid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann. Pärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikul puudus ka altaripilt. Arhitkt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigist, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud. Ilma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva alatari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvi. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel.
annaabi.ee 
