Laual oli algselt vaid kuninga ja tüüpi::plankudest ja tapitud. Ja kirstu,analoogiline asendaja.vanemad reeglina aadliku eesõigus. Puu kõrval raamkonstruktsioon. Laiad oli ka kirstud olid väga lina.kirikumööblis kasut. Materjalina kaa küljeplangud ja peatsi ja konstruktsioon. Kapi rasked.algeliselt jalad altarilaual eriline roll, pronksi ja kivi. Järidest jalutsilaud. Voodi kohale olid uks oli kas maalitud kirtul puudusid ja tähistas sümboolset populaarsemad X-jalgadega kinnitatud kardinad. Esines ka või värvitud. kirst oli lameda püha õhtusöömaaja kui ka 4-jalgsed järid. ratastega voodeid. Kirikukappidel kaanega. Kirstus toimumist.
sajandist eKr. Selle põhja pindala oli umbes 36 × 34 m. Berliinis Pergamoni muuseumis on selle vähendatud koopia. Kristluses on altar arenenud lihtsast lauast, millele on hiljem lisandunud rikkalike kaunistustega ülaosa ehk pealmik. Jumalateenistusel on altar tähtsaim koht. Ta on Jumala kohaloleku ja palve sümbol. Eelkõige on altar armulaua laud. Altarilaud kaetakse valge puhta linaga, lauale asetatakse küünlad. Rist või krutsifiks, piibel ja lilled on altarilaual teisejärgulised. Altar paigutatakse kiriku idapoolsesse ossa. Ida- ja läänekirikute vahel tekkis altari ehitamise ja kasutamise traditsioonides varakult lahknevus. Läänekirikus hakati altarit kaunistama baldahhiinide ja rentaablitega, altarimaalide ja kujudega. Altariks nimetatakse siiski vaid altarilauda risttahukakujulist kõrgendit, mille peal pühitsetakse armulauda. Pühakodadesse rajati peaaltari kõrvale ka teisi altareid. Peaaltari ruumi
annaabi.ee 
