Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lüh...
nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv
liinide täkkudega, kellel ei ole liinijätkajat (Kreen, 2006). 10 6. Kokkuvõte Eesti hobuse põlvnemise kohta on kaks versiooni. Neist üks on, et eesti hobune kuulub tapranide arenenute metsahobuste hulka, kes tänu pidevale kasutamisele arenesid kiiremini täiuslikeks. Teine versioon on see, et eesti hobune Kesk-Aasiast Altaist, kus eestlased enne oma praegusesse elupaika jõudmist, leidsid, kodustasid ning tõid kaasa. Eesti hobune on üks väga vana hobuse tõug. Eesti hobune on üks väheseid tõugusid, mis on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikud tunnused ega ei ole muutund teiste tõugudega ristumisel. Eesti hobune on küllalt püsiva eksterjööriga tõug. Ta on sajandite kestel siin elanud ja olnud. Täielikult kohanenud siinse kliima, maastikuga, ilmastikuga ja siinsete taimetiku iseärasustega
pigment kadus hiljem järkjärgult ära, sest vähest päikesepaistet tasus hoopis nautida), tulid nad ka siin jääliustike ligidal hästi toime – oleks vaid jahiloomi! – ja tõrjusid kohaliku liigi, neandertallased, varsti välja. Eesti teadlaste arvates käis ränne IdaAasiasse algul piki India ookeani randa, ja alles sealtkaudu põhjapoolsesse Aasiasse. (Esivanemad oskasid hinnata mereande). Ameerika asustati kõige hiljem, kolme eri lainena. Hiljuti leiti Altaist, Denisova koopast paar inimluu tükki, mille DNA erineb nii neandertali kui pärisinimese omast. Veidi sugulust melaneeslastega. Kolmas samal ajal Aasias elanud liik, kes puutus kokku pärisinimeste ühe ida poole rännanud rühmaga. 145. Homo floresensis ja Denisova koopa inimene: mida on neist teada saadud? Mullu jooksis läbi lehtede uudis: Indoneesia idaosast, Florese saarelt leiti uue inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu.
annaabi.ee 
