See tuli vaid kaardile kanda, sobivasse koordinaatvõrgu kohta sobivate tingmärkidega. Regionaalparadigma Alexander von Humboldt (1769-1859) sai kuulsaks maadeuurijana. 1799-1804 sooritas ta uurimisreisi Lõuna-Ameerikasse ja tõi sealt kaasa niivõrd küllusliku materjali, et selle esitamiseks kulus 30 köidet "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" Selle teose kirjutamiseks kulus Humboldtil peaaegu 30 aastat (1805-1834). Vahepeal, 1829. jõudis ta teha veeI lühikese reisi Uurali ja Altaisse, mille tulemuseks oli samuti suur hulk raamatuks kirjutatud teavet. Niisiis tunnetas Humboldt omal nahal raskusi, millega geograafid kokku puutusid oma liigirikkaliku materjali esitamisel -ja suutis need raskused enamvähem ületada. Tema reisiraamatud ei olnud igavad faktiloendid. Oma mõtestamiskogemust kasutas Humboldt seejärel kogu teadaoleva geograafilise informatsiooni kogumiseks oma 5-köitelisse peateosesse "Kosmos" , mis ilmus 1845-1862.
väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19. sajandi II veerandil ja keskpaiku oli ülikoolil palju saavutusi: Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv kasvas, kui 1802. aastal võeti vastu 47 üliõpilast, 1820. aastal 261, 1853. aastal 712.
annaabi.ee 
