Anatoomia õpe Kuna kirurgia muutub osaks nn ,,ülikooli meditsiinist", siis muutub ka tähtsaks anatoomia õpe. Varasemalt tegelesid kirurgiaga kirurg-habeajajad niiet arstidel oli vaja anatoomiat teada pigem teoreetiliselt. (väga palju materjali polnud vastamiseks, kui keegi rohkem teab siis lisage) Olulised sündmused 19. sajandil, mis tõstsid kirurgia uuele tasemele (anesteesia, aseptika) Vt 1. Küsimus : 3 tegurit Esimesteks valuvaigistiteks Euroopa kultuuriruumis peetakse alrauna / nõiajuurt, hasisit ja muid taimseid preparaate. Keskajal kaob anesteetikumide kasutamine arvatavasti nende ebaefektiivse kasutamise tõttu ja ka valu retseptsiooni tõttu toonaste dogmade valguses valu oli nö ,,jumalast", seega ei tohtinuks temaga võidelda. 19. saj teaduse arengu tõttu võetakse kasutusele rida keemilisi ühendeid (naerugaas, eeter, kloroform, vt küsimus 1) Antiseptika (võitlus infektsiooniga erinevaid keemilisi vahendeid kasutades, kas haavas või
Anesteesia puhul on tegemist äärmiselt praktilise küsimusega nii arstile kui (potentsiaalsele) patsiendile. Valu kannatav patsient on arstile probleem. Patsient samas eeldab arstilt eeskätt valu kõrvaldamist. Seepärast on valuvaigistid olnud juba aegadest ammustest meditsiini või arstiteaduse A ja O ning lahenduse leidmine valutavale kohale arsti esmane ja peamine kohus. Meditsiiniloolist kirjandust lugedes jääb mulje, et esimesteks valuvaigistiteks Euroopa kultuuriruumis peetakse alrauna / nõiajuurt (mandragora või mandrake inglise keeles) või siis hasisit. Egiptlased pidasid esimesena mainitut spetsiaalseks kingiks jumal Ra-lt. Alrauna (tegemist on maavitsaliste hulka kuuluva taimega) juur meenutab oma haralise olemusega natuke inimest (nagu nt ka zen-zen) ja seetõttu sobis ta ravivahendiks ka signaturismi printsiibist lähtudes (similis similibus). Shakespeare mainib nõiajuurt oma teostes kui populaarse valuvaigisti anestesikumi sünonüümi (Antonius ja Kleopatra)