Selline kiviktaimla täiendab ja rõhutab maja korrapärast muljet ning on ühtlasi eluruumi jätk. Taimede valik ja paigutus oleneb kiviktaimla suurusest, kasvukoha- ja mullastikunõuetest. Niiskemat pinnast nõudvad taimed istutatakse nõgudesse, kuivemas kohas paremini kasvavad kõrgemale kohale või kivide peale ja vahele, varjulembesed suuremate lillede või põõsaste ja kivide varju või põhjapoolsele nõlvale. Kui kiviktaimla on suur ja avar, siis võib lisaks alpitaimedele istutada kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuude väikevorme. Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate laikudena. Alati mõjuvad dekoratiivsemalt suured laigud väheste liikidega kui eriliigiliste taimede väikesed rühmad. Taimede paigutamisel arvestatakse ka õievärvuste omavahelist sobivust, kõrgust ja kasvukuju, lehestiku dekoratiivsust. Paljude mägitaimede värviküllus oleneb just lehestikust, mis sageli on igihaljas. Lehtede
kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE: Achillea sp raudrohi (mitmed liigid ja sordid) Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L
annaabi.ee 
