Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi. Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg- ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi