Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti hästi ning tugevasti lõhnavate õitega ja sügisel oranzhpunakate marjadega vääntaim. Lõhnavat kuslapuud kasutatakse sageli müüride, sõrestike ja lehtlate katteks. Kuslapuud on head meetaimed. Lisaks allpool nimetatud puudele on tuntud veel; Alpi kuslapuu L. alpigena, Peitõieline kuslapuu L. involucrata, Ledebouri kuslapuu L. ledebourii, Maacki kuslapuu L.maackii ja Tatari kuslapuu L. tatarica. Kuslapuu on 2016. Aasta puu. Sinine e. söödav kuslapuu Lonicera caerulea var edulis Põnev vähenõudlik eriti vara valmivate marjadega põõsas. Kuslapuu on väga hea talvekindluse ning stabiilse saagiga. Kuslapuumarjad on suurepärase maitsega ning vitamiinide ja antioksüdantide sisalduse tõttu tervisele väga kasulikud. Taim kasvab küll hästi
kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti. · Viljad (marjad) on punased oranzid, kollased, sinakad või mustad ning vähestel liikidel ka söödavad. · Enamik perekonna liike, nende hübriide ja aedvorme omavad suurt dekoratiivset
annaabi.ee 
