K. 2 - 3, E. 2,8-3,1. Värvusetu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Lõhenemispindadel pärlmutriläige. Tekib peamiselt graniitidesse ja naile vastavatesse pegmatiitidesse. Murenemisele allub raskesti, mistõttu muskoviidi leheksi esineb sageli settekivimites. Muskoviiti kasut. tööstuses elektriisolaatorina. Lõputute (Si, Al)O4 tetraeedrite karkassidega silikaadid. Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO 4 esinevad ka AlO4 oktaeedrilised gruoid, mistõttu neid nim. alumosilikaatideks. Päevakivide rühm Päevakivid mood. maakoorest kaaluliselt ligi 50%, kusjuures umbes 60% neist esineb tardkivimeis, 30% moondekivimeis ja 10% settekivimeis. Päevakivide kristallid on morfoloogiliselt väga sarnased. Keem. koostise järgi jaot. Päevakivid kahte alamrühma: ¤naatrium-kaltsiumpäevakivid ehk plagioklassid ¤kaalium-naatriumpäevakivid ehk ortoklassid. Plagioklasside rea liikmeid nim
(üle 10 polümorfse modifikatsiooni), tähtsamad neist kvarts, kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. kristallvormi Nende kristallvormide baasil looduses üle 200 kvartsimineraali (mäekristall, ametüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Alumosilikaadid (põldpaod, savid ja vilgud) keerukad ühendid: katioonne osa: peam. K+, Na+, Ca2+ anioonne: (SiO4)4-, (AlO4)5- Si leidub vähesel määral taim- ja loomorganismides (rohkem kõrreliste vartes, ainuraksete kodades, käsnades, sulgedes, villas jm.) Avastamine Si ühendite kasutamine – iidsetest aegadest (klaas, ehitusmaterjal) Si lihtainena: esmakordselt eraldatud 1811 Gay-Lussac, Thenard määratletud elemendina 1823 Berzelius lad. Silicium ← silex (ränikivi) ingl. silicon, vene кремний (кремень), pr. silicium
annaabi.ee 
