asus omaette hoones või koguni kvartalis. (Tamm, 2002: 15). 2.3. Ametid keskaja kloostris : Keskaegses kloostris olid järgmised ametid: · koorimunk Põhiülesanne oli tegeleda päev läbi üksikpalvetamise (eri ordudes erinev) ja kirikuteenistusega. 8 · prior e. aseabti valdkonnaks oli kloostri üldine kord.Suuremates kloostrites oli sageli mitu asepriorit. · almusejagaja pidi organiseerima vaestele almuse jagamist, milleks pidi enne kindlaks tegema, kus elavad ümbruskonna vaesed ja haiged. · külastusmeister jälgis tegevust kloostri külalismajas ja vastutas selle eest, et seal oleksid kõik mugavused. · infirmarer valvas infirmar'i e. Haigemaja (-toa) järele. · kantor e. eeslugeja juhtis kloostrikiriku kooriruumis palvete poollauldes ettelugemist
istungitesaalis iga kolmanda sõna järel tint sule otsas ära külmas, nii et tuli protokollimine katkestada.» Eemal aga vestlesid kaks naabrinaist läbi avatud akende, sel ajal kui udu nende küünlad pragisema pani. «Kas teie mees teile õnnetusest juba on jutustanud, emand Boudraque?» «Ei. Mis siis juhtus, emand Turquant?» «Kohtu notari Gilles Godini hobune olevat flaamlaste rongkäiku nähes peruks läinud ja tsölestiini * kloostri almusejagaja meister Philippot Avrillot' maha löönud.» «Tõesti?» «Tõsi mis tõsi.» 3 8 «Linnakodaniku hobune pealegi! Mis te ütlete! Oleks veel mõni ratsaväelase hobune olnud!» Aknad tõmmati kinni. Gringoire aga oli oma mõtte-niidi kaotanud. Õnneks leidis ta selle jälle ruttu üles ning sidus selle otsad hõlpsasti ühte ja seda tänu mustlastüdrukule ja ta Djalile, kes endiselt tema ees käisid. Ta imetles nende kahe peene
annaabi.ee 
