Pole mingit kahtlust, et temagi oli täielikult haaratud Messia-ootusest ja et kogu tema tegevus oli suunatud peamiselt sellele. "Parandage meelt," rääkis ta, "sest Jumala riik läheneb." Ta kuulutas ette "suurt viha", see tähendab hirmsaid katastroofe, mis pidid saabuma, ja väitis, et kirves on juba puujuure kohal ja puu visatakse peagi tulle. Ta kujutas oma Messiat, viskelabidas käes, kogumas häid teri ja põletamas sõklaid. Meeleparandus, mille sümboliks oli ristimine, almuseandmine ja kommete puhastamine olid Johannese silmis olulisimad teed saabuvate sündmuste ettevalmistamisel. Pole teada, kuidas ta neid sündmusi täpsemalt ette kujutas, aga kindel on, et ta ründas oma jutlustes neidsamu vastaseid, kelle vastu olid suunatud ka Jeesuse õpetussõnad rikkaid preestreid, varisere5 ja õpetlasi, ametliku judaismi esindajaid; ja nii nagu Jeesuse, nii võtsid ka Johannese omaks ennekõike põlatud kihid. Ta ei hoolinud Aabrahami poja tiitlist ja ütles, et
toimetaja arhiivis tuhnima, et teada saada, kes on see salapärane naine Indiast. Mitmedki inimesed olid ühel meelel selles, et ema Teresa tõstis autasu vastuvõtmisega Nobeli rahupreemia reputatsiooni. Ta ei tahtnud seda auhinda iseendale. Ta võttis selle vastu, sest Nobeli rahupreemiaga austati ka vaeseid, keda ta teenis. Saadud raha (340 000 DEM) andis ta ehitusmaterjalide ostmiseks vastabiellunutele, et nad saaksid pereelu kogeda ja endale kodu ehitada. See polnud tema jaoks mitte almuseandmine, vaid üleskutse enesega toimetulemiseks. Ta soovis, et noored pered tõdeksid, et perekond on selles maailmas tõeline rahu rakuke (Kurg, 1998). Tunnustuse kõrval, mis aktiivsele nunnale kogu maailmas on osaks langenud, on teda ka kritiseeritud, sest ta on muuhulgas agaralt võidelnud rasestumisvastaste vahendite ja abordi vastu (Sichtermann, 2004: 253). Ema Teresa arvas, et kui laps peab surema sellepärast, et
annaabi.ee 
