Juba nooruses oli Bulgakov oma surma põhjust ette näinud. Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse,Novodevitšje kalmistule. Tema stiiliks on satiir, mis tähendab, et ta kirjutas kirjandusteoseid, mis naeruvääristasid ja pilkasid teravalt ühiskonna puudusi ning pahesid. Samuti oskas ta osavalt fantaasiat ja realismi kombineerida, käsitles palju eetilisi küsimusi. Veel meeldis talle veidralt liialdatud ja moonutatud olukordi kirjeldada. Almanahi „Nedra” tarbeks kirjutas ta kolm jutustust: „Diaboliaad”, „Saatuslikud munad” ning „Koera süda”, kus on tema kirjutamise iseloomulikke jooni hästi näha. Tema kõige kuulsamaks teoseks peetakse romaani „Meister ja Margarita”. Tema üks teostest on „Koera süda”, mille tegevus toimub 1924 ja 1925 aasta suvel Moskvas. Teose peategelased on professori, kirurgi ja eksperimentaatorina töötav Preobraženski, kodutu koer šarik,
võimalused Vanemuises. Aeg, kus teatri-ja kirjanduselu põimuvad. Kui kirjanduses pärisrühmitusi ei tekkinud, siis kunstis tekkis. Tekivad ka sõltumatud mässajad. Masenduse mäss - edasipürgiv mäss, samas on kukkunud seinad ette, teatavad piirid, masendus tekkinud, sellest hoolimata toimub mäss. Protsess, mis mõjub peaga vastu seina jooksmisena. 60ndate lõpus tekivad käsikirjalised almanahid. Nende teke 67ndast aasast 77ni. Koondavad noori autoreid. Almanahi staatus ebamäärane. "Hees" "Marm" - mässumeelsus. Esialgu vähemalt ei ole palju poliitilist dissidentlust. Mida aeg edasi, seda rohkem poliitilist värki tuleb. Tuevad tagasilöögid ja karitused. Jõuga pannakse laine kinni. 68. aasta on märgitud eraldi ka Eesti kirjanduses eksistentsalismipoleemikana. Enne Praha sündmusi, läheb lahti sellest, et parteikriitika hakkab ründama noort proosat. Valtoni novellikogu "Kaheksa jaapanlannat" kriitika alla ka Mati Unt
annaabi.ee 
