Lihastes a) suurendavad b) vähendavad hemoglobiini hapnikusiduvust (3p) temperatuuri langus, PH muutmine 12 Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: alveolaarne surnud ruum ja anatoomiline surnud ruum, ta on anatoomiliselt surnud ruumist a) suurem b) väiksem c) suurem inspiratsioonifaasis d) suurem ekspiratsioonifaasis selle allveolaar ruumi võrra mida küll ventileeritakse, kuid millel puudub verevooolutus. Alveoolides on hapniku osarõhk 100 mm Hg ja kopsukapillaarides vere hapniku osarõhk 40 mmHg Kas pildil on sisse või välja hingamine? Misssugune protsess toimub nendes 1um läbimõõduga struktuurides? Nimeta need struktuurid. Gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel.
poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale
poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH –> 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale
poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale