Rahulepingud · 18.jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents (tulid kokku võitjad ja nende liitlased, mitte kaotajad) · 28.juuni 1919 versailles'i rahuleping (saksamaa pidi loovutama Lotrongi ja Elsassi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandisukst territooriumist, pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piirangud laevastikule. Tuli hävitada kõik võitjariikide sõjakahjud) · Balti riikide küsimus (kui Venemaale jäävad võimule kommunistid, siis tunnustada iseseisvus, kui tulevad võimule vene valged, siis mitte tunnustada) · Suhtumine venemaasse (tunnustati vaid siis kui maksab äta tsaariaegsed võlad, venelased esitasid pärast kaks korda suurema arve) · Rahvasteliit (ei lase riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada) Majandus
11.nov 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne´i metsas alla Compiegne´i vaherahule, I maailmasõda oli sellega lõppenud. Pariisi rahukonverensil sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping 28.juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ja ka uutele riikidele nagu Poola, Leedu ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allvelaevu. Samuti pidi maksma reparatsioone ehk kahjutasusid võitjariikidele. 10. Kodusõda Venemaa ja enamlaste võimulejäämine: kes, miks ja kelle vastu võitlesid, terror ja sõjakommunism. Vene-Poola sõda ja kodusõja lõpp 1920-1922. Võtlesid punased (enamlased) ja valged. Valged tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Nende eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Terror: Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918
Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piiranguid kehtestati ka laevastiku suurusele. 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit loodi 1919. aastal Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed
annaabi.ee 
