(liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad; 3) terrassiäärne luht, kus settivad kõige peenemad osakesed ja setete hulk on väike. Luhtade laiusest ja settelisuse intensiivsusest sõltub, kas seal esinevad kõik eelpool nimetatud vööndid või mitte (Pork, 1959). Et jõeorgude põhja tase on enamasti madal ja vähese kallakuga, siis esinevad valdaval osal
Selles regioonis on troopiline suvi ja mittetroopiline talv. Aastane temperatuur on rohkem, kui 15 kraadi, kuigi kõige külmem kuu temperatuurid on umbes 0 kraadi. Ookean subtroopikas erineb suhteliselt kõrgett temperatuuridega ( 15-20 kraadi), kus on palju fütoplanktooni, mis määrab kala suurt hulka.[15] 3.2.2. Mullad Mullad Portugalis on põhiliselt liivased ja hapud, moodustatud peamiselt vulkaanilistest kivimitest. Erandid on alluviaalse tasandiku viljakad liivsavised mullad jõe Tejo ääres.[16] 3.3. Spetsialiseerumine Portugal põhiliselt spetsialiseerub puuviljakasvatusele, juurviljakasvatusele, viinamarjakasvatusele, wolframi, piriiti, uraani hankimisele, metsakeemiale, korgipuu- ja toidutööstusele (peamiselt masliinide, veini tootmisele), tekstiilitööstusele. [16] 3.4. Import ja eksport Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾ kaubavahetusest
annaabi.ee 
