ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass). 4. Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid. 5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid 6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest
Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa. Anatoolia kiltmaal aga kuivad stepid ja poolkõrbed. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede (nisu, oder, kaer, lina, hernes, hapu kirsipuu ja ploomipuu) kodumaaks. Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, vase-, tsingi-, plii-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi-, antimoni- ja molübdeenimaaki ning kromiiti. On ka salpeetrit,
annaabi.ee 
