vastandist, mis on tema ülesehitav osa. Ükski binaarne opositsioon ei saa oma vastasliikmeta toimida ega tekkida. Niisiis on kiri kõnele algusest peale omane, ja kirja ei saa määratleda üksnes kõne puudumise kaudu. Sellest ummikust väljumiseks tuleb binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib olla positiivne, kõne aga negatiivne) ja viies siis liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam allutavas asendis. Sellega luuakse uus kirja mõiste. Erinewus Erinewus on erinevusele eelnev liikumine, selle tekkimise tingimus, kuid samal ajal tingib ta kohalolu lõputu viibimise ja edasilükkamise. Metafüüsiline kohalolu ei ole Derrida arvates kunagi päriselt kohal, vaid jääb alati viibima. Kuna erinewus eelneb igasugusele erinevusele, ei tähista ta iseenesest mitte midagi, vaid on mittetähistav jälg, mis tähistamise alles võimalikuks
sõltuv oma vastandist, mis on tema ülesehitav osa. Ükski binaarne opositsioon ei saa oma vastasliikmeta toimida ega tekkida. Niisiis on kiri kõnele algusest peale omane, ja kirja ei saa määratleda üksnes kõne puudumise kaudu. Sellest ummikust väljumiseks tuleb binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib olla positiivne, kõne aga negatiivne) ja viies siis liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam allutavas asendis. Sellega luuakse uus kirja mõiste. Näiteks iseloomustab Derrida oma Platoni-käsitlust nõnda: ,,See nõudis uusi teid, sest ma ei võinud lähtuda ei mütoloogiast, mis on enesestmõistetav, ega ka filosoofilisest teadusemõistest. Tarvis oli just praktiliselt dekonstrueerida filosoofiline vastandus filosoofia ja müüdi, logos'e ja mythos'e vahel. Seda ei saa praktiliselt rõhutan, tekstuaalselt teha
annaabi.ee 
