11. ,, Kommunistiks polnud muutunud, see on kõige tähtsam. Paistab, et eesti mehi nii kergesti ümber ei muuda. Maha võib murda, aga uuele korrale tarbepuud ei saa." 12. ,,Igal päeval oma tõed, tark mees leiab need ise üles. Küllap nende plaan on vist kõige õigem, et vaatavad kevadeni, siis juba ehk selgub midagi, ja siin on metsad lähedal. ,, 13. Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade
Metsavennad alustavad rünnakut venelastele, tagajärjeks vallamaja vallutatamine. Taavi peab tegema väga raske otsuse: talle tehakse ettepanek, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks, kuid Taavi ei taha oma kalli naise ja ema pärast minna. Sellegipoolest ütlevad viimased talle, et nad jäävad Taavit igavesti ootama ja suure planeerimise ning mõtlemise järel nõustub Taavi siiski läände minema. "Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse 9 mõistmine" (Viirlaid 1952: 13) Kokkuvõte Raamat annab ideaalse ülevaate tollasest elust ja raskustest, mis valitsesid Eestis teise maailmasõja ajal. ,,Ristideta hauad" võib kästileda kui lihsalt põnevusromaani, mis oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele
annaabi.ee 
