Eeskujuks on võetud mitmete riikide õigussüsteemid. Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Põhiseadus lõi uue aluse eelkõige avalikule õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted. Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab austama ja teadma seadusi ning täitma neid vabatahtlikult, riigi sunnita. Eesti õigusloome on olnud järjepidev ja suuremate suunamuudatusteta, mistõttu Eesti rahvas sellele ilma sunnita allubki. Omariiklik õigussüsteem valmis 2004. aastal kui me liitusime EL-ga. EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi seadusloomele omad raamid, mis on ülimuslikud ka meie põhiseaduse ees. Põhiseaduse roll õigussüsteemi loomise vundamendina on küll ajas muutunud, kuid pole kaotanud oma olemust. Põhiseaduse rakendamise seadus pidi personaalsel tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud
kutsuvad esile pettumustunde ja sõltuvusainete tarbimisegi, on noor justkui suletud ringis, millest on väga raske välja rabeleda. (Loog 45-50) 6. Sotsiaalne tõrjutus Perekondlik kliima hakkab last mõjutama sünnimomendist alates. Esimestel aastatel on viimane kõige kergemini mõjutatav. Paljud teadlased väidavad, et isksuse põhistruktuur kujunebki välja viiendaks eluaastaks. See on aeg, mil laps allubki põhiliselt kodule. Peamine lapse üldist psüühilist arengut liikumapanev jõud on suhtlemine täiskasvanutega. Laps vajab normaalseks sotsialiseerumiseks püsivat isiklikku kontakti ühe kindla isikuga. Kontaktide arvukus (nt. kasvatajate tihe vahetus lastekodus) esimesel kolmel eluaastal võib viia närvisokini, saada neurooside põhjustajaks. Laps ei suuda omaks võtta kõiki kontakte,ta tunneb end üksikuna ja hirmununa, millest tekivadki eelnimetatud reaktsioonid
annaabi.ee 
