Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses
Kas on õigesti hääldatud. Lõpptulemust võrreldakse teateloome algusega. Oma põhimõtete poolest see mudel haakub väga hösti , põhimõtted on ikkagi sama. Sidusteksti puhul puutume kokku vähemalt 3 plaaniga. (aga neid võib olla ka rohke, kui on väga sidu tekst): 1) teksti kui terviku sisemine plaan (kohu teksti teema-reema, mis sündmustsest, nähtusesd, ja mida kavatsen välja öelda, kirja panna) võib ka nimetda peamõtte ja sisu plaaniks. 2) Allteema (e stseen) sisuline plaan. Stseen võib omakorda jaotuda väiksemateks stseenideks 3) Konkreetse lausungi, ütluse plaan, realiseerimine. Aga mälus peab ka hoidma eelmisis (seega kavapunkte peaks kasutama jne) Kirjaliku teksti puhul on vaja sisekõnes vaja töödelda kirjalikule tekstile sobivaks. Mida tekstiloome endast siis kujutab? TEKSTILOOME Asi algab peale* motiivist, kavatsusest(kellest millest kavatsen rääkdia kirjutada, mis