Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad võimalikult erinevate tegevusvaldkondadega organisatsioonidest, et saada võimalikult põhjalik ja laiahaardeline ülevaade. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimese eesmärk on tutvuda asjaajamiskordadega ning teises peatükis käsitletakse dokumentide loetelusid
tamiseks, teiste samu sündmusi kajastavate dokumentide illustreerimiseks või muul eesmärgil. Audiovisuaalsete dokumentide kasutusala võib olla tunduvalt laiem haldusdokumen- tide omast. Seepärast on otstarbekas audiovisuaalseid dokumente esitada doku- mentide loetelus eraldi funktsiooni all dokumenditüübi kogumite kaupa (NÄITEKS fotokogu, videokogu, helisalvestiste kogu. Vajadusel (sõltub teabe rohkusest) võib eristada temaatilisi allsarju (vt NÄIDE 7 ja 8.2.3). Kuna audiovisuaalsetel dokumentidel on eelkõige informatiivne väärtus ja alles seejärel tõestusväärtus, soovitab rahvusarhiiv kogu audiovisu aalse ainese koondada dokumentide loetellu iseseisva funktsiooni alla. Dokumentide loetelu 53 NÄIDE 7. Audiovisuaalsete dokumentide esitamine dokumentide loetelus Funktsioon 10
annaabi.ee 
