Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: •maastikutüüpide arv •maastiku üksuste arv •maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse
Maastikumustri jaotus: objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju “koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm. loodusprotsessi koridor Mosaiiksus * mustrid Uuritavuse jaotus: 1. Üksikobjektide uurimine 2. Objektide klassi uurimine 3. Tervikliku ala uurimine 19. Maastikuseire Eestis: mida ja miks. Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks: 6.1. Maastike kaugseire (1996) 6.2. Rannikumaastike seire (1996) 6.3. Põllumajandusmaastike seire Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 20. Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad. Maastikuhooldus kitsamas tähenduses: kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastiku- arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega.
annaabi.ee 
