Orja peculiumile ei seatud piire. Mis ori oma oskustega hankis, jäi temale. Enne 2. sajandit oli peculise kogumiseks vaja isanda luba. Ori vüis end harida nii palju kui suutis. Rikkad orjad, osad saavutasid kõrge staatuse oma vaevaga. Oma peculiumi eest võis ori end vabaks osta. Peculiumi kaudu inspireeriti orja töötama. Omandiõiguslikult ja tehniliselt kuulus peculium isandale. Need kes on teise võimu all võivad omada vara. Orjadel võis olla ka omi allorje peculiumi näol. Nt isand andis riideid päriseks peculium, riided üheks sündmuseks isana vara. Vicarius orja allori. Kui isand vabastab orja/ori ostab end vabaks, siis isand võis otsustada, kas annab orjale ka peculiumi kaasa või ei. Õiguslikult omada vara ei saa aga ori võis omada vallasvara ehk peculiumi. Peculiumi termin ka selle kohta kui isa annab lapsele raha. 15.Kas isandal asusid piirangud oma orja kohtlemisel?
pekuuliumid. Samas igapäevased riided olid pekuulium. Pekuulium võis saada orjale suureks motivaatoriks teha tööd ja kokku hoida. Võimaldas neil hiljem ennast vabaks osta. Nt orjad käsitöölised. Ori vastutav oma pekuuliumi eest. Need orjad nt kes tegelesid äriga õisid lepinguid sõlmida, kuid vastutasid oma pekuuliumi piires. Ori võis pekuuliumina omada ka ise orje, orja pekuulium võis olla nii maa, loomad, kui orjad seejuures allorje nim vicariuseks, kellel võis ka omakorda olla ori jne. Orjad said üha enam kaitseseadusi oma isandate vastu. Kuni esimese aastatuh pole teada ühtegi orjakaitseseadust. Varem piiras orja kohtlemist isanda heatahtlikkus. Olukord muutub oluliselt keisririigist alates. Lex Petroonia täpset daatumit ei teata, kuid leitud ka Pmpeist. Lex Petronia keelab isandal saata orja kaklema loomaga kui puudus kohtuluba. Juba Tiberiuse ajal
annaabi.ee 
