Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Koostatud piirilepingus puudub viide Tartu Rahulepingule. Lepingu ratifitseerimiseks Riigikogule esitatud seaduseelnõule lisati aga eessõna, kus seisab kirjas, et Eesti ja Vene suhete aluseks on Tartu Rahuleping. Selle tingimuse tõttu keeldub Vene Riigiduuma lepingut allkirjastamast. Tartu Rahu nimetamine on Venemaale nagu punase rätikuga vehkimine ehk vihale ajamine.
kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti diplomaatilised suhted, on rahuleping Venemaaga (NSV Liidu õigusjärglane) siiani sõlmimata. 1951 sõlmis Jaapan USA-ga ka julgeolekulepingu, mille kohaselt jäid Jaapanisse ka
34 118 km/h. Mõõtmise hetkel oli temperatuur +20 C, nähtavus hea, valge aeg ning sademeid polnud. Kui kiiruseks mõõdeti 118 km/h, siis on mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus ± 4 km/h. Mis tähendab, et Juhan Juurikas ületus lubatud sõidukiirust 24km/h. Selgitan isikule, kuidas toimub mõõtetulemuste protokollimine ning seejärel koostaksin vajalikud dokumendid. Nende kohtade peal, kus on Juhan Juurika allkiri kirjutan: ,,Isik keeldub protokollile allkirjastamast, enda allkiri ja paarimehe allkiri (kuna ta on tunnistaja"). Kui protokollil on olemas lahter: ,,Isik keeldub allkirjastamast, siis täidaksin selle". Võimalusel laseksin isikul kirjutada selgituskirja, miks ta keeldub protokollile allkirja panemast ning selgituse alla võtaksin ka isiku enda allkirja. Vasta küsimustele ja viita õigusaktidele, millele tuginesid küsimus(-t)ele vastamisel ning esitage kirjalikult kodutööna koos kaasuse lahendusega meiliaadressile kalmer
annaabi.ee 
