Ioonide soojusvõnkumiste kohtade kihist on täidetud ainult ühe elektroniga intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni ehk ühe elektroni positiivne spinn on oluliselt temperatuuri tõustes see kasvab. kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga. Taoline võimalus on täidetud seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. orbitaalid kõigepealt samasuununalise spinniga Materjalid jagunevad vastavalt elektrijuhtivusele: elektronidega. a. Dielektrikud Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide b. Pooljuhid orbitaalid. Sellist sideme tekkimist nim. c
2.3.2 Kovalentne side Kovalentne side moodustub mittemetallide aatomite vahel, mille elektronafiinsus ei erine suuresti. Kovalentse sideme moodustumise eelduseks on, et ühinevate aatomite valents- elektronide osa orbitaale on täidetud ainult ühe elektroniga, st. orbitaali positiivne spinn on kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga (elektron on paardumata) .Taoline olukord on võimalik seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse orbitaalid kõigepealt samasuunalise spinniga elektronidega . Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide orbitaalid. Sellist kovalentse sideme selgitamise meetodit nimetatakse elektronpaaride meetodiks. Side võib olla ühe-, kahe- või kolmkordne (liht-, kaksik- ja kolmikside). Kovalentse sideme puhul aatomid ei ioniseeru, st. sidemes osalevad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale aatomile 2.3.3. Ioonside
annaabi.ee 
