Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa: peatükkide pealkirjad (Heading 1), alapeatükkide pealkirjad (Heading 2) ja punktide pealkirjad (Heading 3). Arvutil on võimalik moodustada kuni 9 alljaotust (Heading 1 - Heading 9). Õpilastöödes üle kolme alljaotuse tavaliselt ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamast muuks otstarbeks, näiteks tiitellehe vormistamiseks. Ka pealkiri "SISUKORD" on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1, sest kui sisestada see pealkirja Heading- stiilis, trükib arvuti sisukorda SISUKORD 3. Resümee
akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste ja taju vahelisi seoseid. Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt häälikute roll tähenduse eristamisel. Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ... Foneemid e. häälikupere (häälikusüsteemi funktsionaalne üksus; ühine kõigis häälikuvariantides tajutakse ühe ja sama funktsionaalse häälikuna). Väikseim keeleüksus, abstraktsioon. Allofoonid e
annaabi.ee 
