Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356)
„kummitama“. Toote nimi või kõla võivad jääda pikalt kõlama, näiteks Kyyrix on tähenduse poolest koristamisega seotud, tegu on koristusfirmaga. Kõige enam kasutatakse alliteratsiooni. Reklaamide koostajad lähtuvad sarnasuse vaatepunktist: hävitada konsonantide kordamine. Eesti reklaamikeeles väga levinud, sest on lihtne moodus. Alliteratsiooniks seostatakse firmanimi, millega püütakse leida sobivaid sama tähega algavaid sõnu: Siljaga säraga silmadesse, Simpeliga seiklema. Alliteratsiooniga seostub assonants. Assonants moodustatakse firma või toote algustähega: Alati alusta Anttilast. Riim hõlbusta meeldejätmist. Reklaamluuletused olid populaarsed 20.saj keskpaigani, mil hakkas vähenema. Tänapäeval kasutatakse riimi ettevaatlikult: kas seostatakse ründava müügiga või on vanamoelised. Enamasti kasutatakse eesti reklaamikeeles jambi või trohheust: korrapärane ja voolav rütm on toodud 4–10-sõnalisi, 2-realisi luuletusi (kuigi ei pruugi olla alati ridadesse
annaabi.ee 
