tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on Jaak Allik, kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku "Tapatöö jumal" kindlasti edukam, sest ei olnud nii lihtsameelne. Tänu väärt näitlejatele tõi Alliku lavastatud etendus õnnestunult ja iroonitsevalt välja tavaliste inimeste rumaluse ning vead
mille autor on inglisepärase nimega, aga eesti päritolu Tim Janson. ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" räägib ühest tänapäeva Eestimaa perest, kes elab keskmises korras talus ning kellel pole just kõige rohkem kiiduväärt rahaline seis. Majarahva peamine sissetulek tuleb tohutust kartulisaagist, mida teistelegi jagada sai. Tagatipuks hakkab jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis küsimus, mida nendega küll pärast peale hakati? Üldiselt jättiski näidendi lavastus väga tervikliku ja ühtse