Mõeldakse ju selle üle, miks mingi autor oma maale, skulptuure või muid töid on just nii teinud, miks need pole teistmoodi tehtud, mida autor sellega öelda tahab. Täpselt samamoodi on ka muusikaga. Filosofeeritakse näiteks heliloojate muusikateoste üle. Jälgitakse rütmi, ülesehitust ja kogutervikut ning arutletakse, miks see teos on just selline, nagu ta on. Teatris etendatakse erinevate kirjanike ja näitekirjanike töid, aga selleks, et etendus oleks loogiline ja peegeldaks allikteksti, on vaja see läbi töötada. Tuleb mõelda sügavalt läbi kõik emotsioonid, mida iga tegelane peaks edasi andma, ja milline peaks välja nägema lavakujundus. Ka tantsus arutletakse erinevate tantsuliigutuste üle ning mõeldakse selle peale, milline on parim tehnika ja kehahoiak. Võimalused on lõputud. Filosoofia on meile kõigile sisse kodeeritud, ilma selleta poleks meie endist, praegust ja tulevast tsivilisatsiooni. Järelikult saabki öelda, et filosoofiat on eluks vaja
Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse lähenemise. Peaasi, et on valdkond, kus tuntakse end koduselt. Allikate valik on järgmine oluline samm. Tudengi essee ei saa ega tohigi olla täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab
tekstis. Lisad on pealkirjastatud ja nad numereeritakse tekstis viitamise järjekorras. 8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst"
annaabi.ee 
