kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.
rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel. Rootsi nimed on Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva); tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik, erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari); Naissaare omapärasest mitmekeelsusest. Saksa nimed on Reval, WeiBenstein, Fellin, Werro, Hapsal, Wesenberg. Lisaks linnadele olid saksakeelsed
annaabi.ee 
