Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid. Allikaviited ja mõnede seltsi ideoloogide elulooaktid on esitatud töö lõpus. *** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof
1) Julius Mägiste „Estnisches etymologisches Wörterbuch” – teaduslik, mõeldud keeleteadlastele. Põhjalik tuletiste etümoloogia, palju murdesõnu. Ilmus Helsingis 1983. Sõnavara valikul on aluseks olnud Wiedemanni sõnaraamatu II trükk, ÕS 1960 ia 1976, «Võõrsõnade leksikon» ja Mägiste enese eesti vana kirjakeele sõnavara kartoteek ja/või sõnaraamatu käsikiri. siin oli ära toodud etümoloogiate allikaviited ja ühtlasi autori aktsepteeringuist erinevad seisukohad. J. Mägiste sõnaraamatu teine iseärasus on süstemaatiline tähelepanu pööramine onomatopoeetilis-deskriptiivsele sõnavarale. Mägiste sõnastikul on 12 köidet, mis jagunevad tähestiku järgi (nt I köide hõlmab A-tähega sõnadest sõnani „hermes“). See on saksakeelne sõnastik. Lehekülgi kokku 4106. 2) Alo Raun „Eesti keele etümoloogiline teatmik” – mõeldud tavainimestele, infot on napilt, pealiskaudsem kui
annaabi.ee 
