vedelrasvadest nende katalüütilisel hüdrogeenimisel). Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa (25%), Kanada 18%), Uus-Kaledoonia (12%) ja Austraalia (10%). Biotoime Nikkel on vajalik mikroelement nii taim-kui loomorganismides. Kuigi nikli rolli ja metabolismi eluslooduses on viimastel aastakümnetel palju uuritud, on vastavad andmed ebatäpsed ja vastolulised( nt inimorganismi summaarset niklisisaldust hinnatakse eri allikastes vahemikku 1-14 mg). Inimeses osaleb Ni vereloomeprotsessides. Suuremates kogustes on nikkel ohtilk keskkonnasaastaja. Ligikaudse hinnangu järgi aastas õhku üle 50 tuhande tonni Ni (suur osa sellest kivisöe põletamise tõttu), kogu Ni saastus on 105 t suurusjärgus aastas. Nikkel võib olla allergeense ja kantserogeense toimega. Paljud inimesed on nikli suhtes allergilised. Nikkel on kontakstallergeen, allergiat võib põhjustada kokkupuude
Jumalanna Innanna (semiidi Istar) esineb nii Nanna kui Ani tütrena. Innanna on taevakuninganna. Ta on erootiline jumalanna: seksuaalne paljunemine (veidi seotud ka abieluga, aga vähe), prostitutsioon (templiprostitutsioon oli tähtsal kohal). Ta on sõjakas, esineb ka kaarikute emandana (Egiptuses) ja meresõidu emandana (Foiniikias), sõjajumalanna. Innanna põhiline partner oli Dummuzi (semiidi Tammuz). Omaette Dummuzi templeid polnud, ta kuulus Innanna kultuse juurde. Erinevates allikastes on ta kas Innanna vend või poeg aga alati tema armastatu. Allilma kujutus Mesopotaamias on küllaltki sarnane Kreeka omaga. Allilma nimetus tähendas ,,Koht kust tagasi ei tulda". Mesopotaamia tsivilisatsioon on tugevalt orienteeritud siinpoolsusele. Kõik, mis tuleb hea või halb tuleb maapealses elus. Kui inimene ise ei saa tasutud (või talle tema teod kätte makstud), siis tasutakse need tema järglastele. Üks olulisemaid allikaid teispoolsuse kohta on Gilgamesi eepos.
seda mõistet keeruline edasi anda, pm põhihärruse mõiste e k, siiski eelistatav kasut termin grundherrschafti mõistet. Iseloomustab mitte maavalduse omamist, vaid just härruslikud õigused, mis tulid maavaldajal tema maal elavate inimesteüle. Ennekõike valitsemisõigus, inimesed pidid maavaldajale kuuletuuma. Kuni 19 saj igasugune maa valdamine tähenda s suuremal või vähemal määral härruslikke õigusi ka inimeste üle. Grundherr, Gerrichtsherr, Zehntherr. Ajaloolistes allikastes härrusid nim otestadeks. Grundherr võis olla ka muu piirkonna ülem. Sageli võis nõuda ka kümnist Zehntherr ( kümnisehärra) Varakk kuni kõrkk nim grundherrschafti altenegrundhersscaftiks. Vanemaks tunnuseks pigem see, et maavaldajad ühte osa maast pidasid mõisana, mida harisid enda maal elavate tp teokohustuste läbi, ülejäänud maa oli jagatud talukohtadeks. Salland ( mõisniku maad), Hugenland( tp renditud maad).
annaabi.ee 
