Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste.
väiksed · Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed · Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks · Levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jaamil · Üügu allikasoo Muhu saarel · Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad · Rannikumadaliku allikasood on suurema pindalaga Madalsood · Soo moodustamise esimene etapp. · Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juuestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge.
annaabi.ee 
