(1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammilodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse Kuigi Eesti on pindalalt väike riik, on meil suhteliselt hästi säilinud ja kaitse alla võetud loodust siiski palju, suhteprotsendilt nii mõnestki
Enamus fosforit on lahustumatul kujul apatiidina või apatiidilaadseis Ca ühenditeis. Kaltsifiilid eritavad juurte kaudu oksaalhappeid ja lahustavad klatsiumfosfaati. Mineraalmaise soostumise 4 tüüpi sõltuvalt vee keemilisest koostisest 1) soostumine jõelammidel, kuhu üleujutusega satub rohkesti mineraalset ja orgaanilist ainet. 2) Soostumine mineraalaineterikka karbonaatse vee mõjul (aluspõhjaliste kõrgendike naabruses) 3) Allikasoode kujunemine kõrgustike nõlvadel põhjavee väljakiildumisaladel 4) Soostumine toitainetevaese veega liivasel pinnasel kasvavate männikute hävimisel või kanarbikunõmmede rabastumisel. Soode jaotus troofsuse järgi Troofsus Vee omadused Soo arenguetapp Eutroofne Kõrge toitainete ja Madalsoo mineraalainete sisaldus
kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse ja ühtlasi ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? 36 Viidumäe looduskaitseala ehteiks on puisniidud ja allikasood. Suurim loodusväärtus on Lääne-Saaremaa astangu jalamile jäävate allikasoode floora. Unikaalsed on ka mitmed geoloogilised objektid markantne järsunõlvaline murrutusastang, allikad ja juba märgitud allikasood ise. Kõik nad on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Astanguesised allikaalad ja -sookesed on sedavõrd unikaalsed, et neilgi on rahvusvaheline kaitseväärtus. Haruldaseks metsakoosluseks Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem
annaabi.ee 
