Lapsemõrv oli aga 18. sajandil Balti provintsides üsna levinud. Ajalooalased artiklid ja uurimused Suure osa Hupeli ajakirjast võtavad enda alla ajalooalased artiklid ja uurimused. Esindatud on mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest
Oli Peterburist pärit. Tema peateemaks oli Venemaa europiseerumine 17-18 sajandi. Oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Oli läänemeelne (pro saksameelne). Anton Jassinski (1864-1933) – uuris Tsehhi varakesaega ja agraarajalugu. Oli TÜ üldajaloo professor. Taunis sakslust. Rõhutas, et Liivimaa langemise põhjsued tulenesid eeskätt tema sisekorraldusest. 19.sajandi lõpul-20.sajandi algul ilmus vene ajaloolaste poolt koostatuna ka mitmeid mahukamaid allikapublikatsioone, mis keskendusid eeskätt Venemaa võitlusele Baltikumi omandamise või säilitamise eest. Enamasti oli tegemist akadeemilist laadi dokumendikogumikega, mille olid koostanud nimekad teadlased (Forsten, Vojenski), kes ka ise antud teema uurimisega tegelesid. 14 Georg Forsten – oli uusaja rahvusvaheliste suhete, skandinavistika ja Lääne- Euroopa kultuuriajaloo spetsialist
annaabi.ee 
