Eesti tingimuste jaoks on seda uurinud U.Tomberg. ligikaudselt võib võtta, et haritaval maal kuni 30 cm lasund mineraliseerub täielikult, kuni ühe meetrise lasundi sügavus väheneb poole võrra. Vajumi võrra tuleb drenaaž ehitada sügavam. Seega varem kuivendamata madalsoos ehitatakse torud 1,8 m sügavusele, kus siis aja jooksul jäävad nad 1,3 m peale. 9 Madalsoos (R=50 - 60%) on drenaaži arvutuslik sügavus 1,3 m, vahekaugus 8 – 10 m. Allikalises soos tihedam, mis teeb ehitamise väga kalliks. Seetõttu on mõistlik survelise põhjaveega alade kasutamises haritava maana loobuda. Vajadusel leiate lisainfot raamatust U.Tomberg „Turba vajumine soode kuivendamisel”. Saku, 1992. 31 lk. Vajumise ligikaudsel määramisel võib arvestada, et kraavi põhja vajumine moodustab ca 1/10 üldvajumisest (tavaliselt 3...7 cm). Kui kraavi trassil turbalasundi sügavus muutub, vajub kraavi põhi eri lõikudes erinevalt
See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.) Lähiajaloo allikaline baas Oluline allikakriitika, tausta tundmine jne, kõige selle kõrval olemas mõned allikate eripärad: nn telefoniõigus, lingvistiline taust, nõukogude aegne etikett, pealekaebuste roll allikalises baasis. Telefoniõigus - nõukogude perioodi ahriivimaterjalide kasutamisel jääb tuvastamata selle konkreetse materjali tekkelugu, miks see dokument tekkis jne. Paljud käsud, korraldused edastati kõrgemalt võimutasemelt allapoole telefoni teel ja väga vähestel dokumentidel on see fikseeritud. Telefoniõiguse taga on Jossif Stalin, kes seda praktikat väga ulatuslikult viljeles, tema valitsusaja lõpus paljud olulised
annaabi.ee 
