Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav. Tiigi looduslikku tasakaalu rikkuvad muutused tulevad kiiresti välja vee kvaliteedi halvenemises ja elustiku vaesumises. (Potter 2008). Allikas Allikate arv küündib Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on raske määrata. Kõige rohkem on allikaid kevadeti , suvel kuivavad neist paljud. Allikad võivad avaneda ka järvede ja jõgede põhjas. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas mis asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved nt nagu Roosna-Alliku, Esna, Prandi. Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm. Allikatest saab puhast ja olenemata aastaajast jahedat vett. Talvel on allikavesi tihti soojem kui õhutemperatuur
Kevadel on allikaid kõige rohkem, suvel kuivavad paljud neist. Allikad võivad avaneda ka jõgede ja järvede põhjas. Allikad liigitatakse: langeallikateks, kust vesi väljub maapinnale vabalt voolates ja mis paiknevad enamasti nõlva jalamil; tõusuallikateks, kust põhjavesi voolab maapinnale surve mõjul ja mille põhjas näeme enamasti lehtrit või lohku - sealt vesi otsekui keeb üles. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved (Roosna-Alliku, Esna, Prandi, Varangu, Simuna, Mõdriku, Rägavere jpt.). Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm (Äntu järved, Sinialliku järv Viljandimaal, osa Rõuge järvedest).
annaabi.ee 
